9 viisi, kuidas Brexit mind mõjutab

Vastiku aja algus

Majanduslikult algab Euroopas nüüd kõige vastikum aeg, ebakindluse ajajärk. Kui pikk on see periood, sõltub eelkõige asjaolust, millal Suurbritannia vajutab Lissaboni lepingu artikkel 50 nuppu ehk annab teada riigi lahkumise soovist EList.

Kui hakkab juba vaikselt selguma, mis tingimustel edasine koostöö ELi ja Suurbritannia vahel jätkub, saab suur raha otsuseid teha ja ehk ka siiapoole liikuda. Nagu ütlesid Peterburi ärimehed pärast sanktsioonisõja puhkemist lääneriikidega: senikaua pigistad kannikad kokku ja kannatad. Vaatad, mis suunas olukord kulgeb. Mind mõjutab see näiteks võimaliku tagasilöögi kaudu reklaamituru kahanemise tõttu, mis sööks Äripäeva tulusid.

Intressid jäävad ilmselt veel mitmeks aastaks madalaks. Kuna otsin just uut elamist, mille kavatsen finantseerida suuresti laenurahaga, on see pigem hea uudis. Samas, kui ebakindluse periood jääb pikalt kestma (koos võimalike algatustega referendumi tulemust ümber vaadata, nagu seda soovitab näiteks Richard Branson), võib toimuda mõnetine nn hindade korrelatsioon. Siis lähevad pangad jälle näost valgeks ja tõstavad riskimarginaale. Seega pigem mängin nullsummale.

Loodan, et Tallinna paari lähema aja jooksul kerkivad kaubanduskeskused leiavad endale nii rentnikud kui ka kliendid ja minu valikuvõimalused ostlemisel laienevad. Me iga päev ei mõtle sellele, kuid juba praegu on Tallinnas kaubanduspinda elaniku kohta sama palju kui Euroopa tipus olevas Stockholmis. Seega peatselt läheme rootslastest mööda. Tallinlase ostujõud on stockholmlase omast kaks korda väiksem. Siin on võimalikud kataklüsmid tingitud mitte Brexiti mõjul kahanevatest turistivoogudest, vaid hirmsast konkurentsist, mis äriplaani iga päev tule alla paneb. 

Kuidas Londoni kui ELi finantskeskuse rolli kahanemine mind mõjutab?

Tänu Lufthansale on meil tunduvalt parem lennuühendus Frankfurdiga kui Londoniga, seega võimaliku tihedama komandeerimissihtkoha nihkumine Saksamaale on mulle pigem hea uudis. Kui praegu ägedalt welcome-bännerit lehvitavasse Frankfurti kolib Londonist üle ka suurfirmade peakontoreid, on see parema lennuühenduse tõttu pigem hea ka Eesti välisinvesteeringutele.

Omaette on teema, kui ohtlikud võivad poliitikas olla (eks)ajakirjanikud, kes oskavad suvalist sõnumit inimestele usutavalt kohale viia. Pean silmas Michael Gove'i ja Boris Johnsonit, Leave'i liikumise peamisi eeskõnelejaid. Eestis seda pole juhtunud, kuid ehk on põhjus ka selles, et poliitikasse suundunud ajakirjanikud on langetanud end parteilise distsipliini alla, mitte lasknud, kuidas öeldagi, mõttel vabalt lennata. Mind mõjutab see teadmine toonust tõstvalt, ehkki teoreetilises plaanis. Ühtaegu jube ja uhke, kuidas n-ö ametivennad pool suurriiki ära tinistavad. Argument ajakirjandusõppesse kutsumiseks.

Ning ma sain taaskordse ilmutuse fakti kohta, et inimesed langetavad otsuseid emotsioonist, mitte argumentatsioonist johtuvalt. Mida olulisem otsus, seda emotsionaalsemal pinnal see langetatakse. Grill-liha või kartulite ostuotsust kaalutakse palju kainemalt ja faktipõhisemalt kui riigi saatust otsustades või kinnisvara või autot ostes. Seega, haara enda tuleviku üle otsustamine ikka enda kätte!